Mätas on lahti

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis sundis see teema mind haarama vanade kooliaegsete keemiavihikute järele. Ja mingi ime läbi olid need mul veel alles! Nagu oleksin teadnud, et ma ei ole veel keemiaga ühele poole saanud.

http://chemicalengineeringnews.org/wp-content/uploads/2013/02/top-50-funny-science-pictures26.png

Nagu keemia on alati veidi kurjakuulutav, nii on seda alati olnud ka mineraalsete väetiste nimed: nitrofoska, superfosfaat, ammofoss, ammooniumnitraat. Kes tahaks neid elukaid oma aias näha?! Teame ka seda, et paljud mineraalväetised võivad põhjavett reostada, plahvatada, paagi ümberminekul põhjustada keskkonnaõnnetuse. Enne „leekimist“ tasub siiski korra väetistele asjalikult otsa vaadata ja teema algosadeni lahti võtta. Hullu keemiaga ma lugejat piinama ei hakka, kuid mingi koduaednikule ja haljasala hooldajale kõlbliku lahuse segan ma kokku küll.

MIDA VAJAB TAIM ELUKS?

Mineraalsete väetiste tundmaõppimisel on üks hea külg. Kui orgaanilisi väetisi saab aias üsna ohutult kasutada ka keemia keerukustesse süüvimata, siis mineraalväetiste jätkusuutlikuks kasutamiseks tuleb teha endale keemiliste elementide tasemel selgeks see, mis ühte taime elus hoiab.

http://theimn.com/v2/wp-content/uploads/hd-wallpaper-of-plant.jpg

Toiteelement

Keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenguks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste ülesannete tõttu asendada mõne teise keemilise elemendiga, nimetatakse taimetoiteelementideks.

Taimede orgaanilise massi kuivaine sisaldab keskmiselt 45% süsinikku (C), 42% hapnikku (O) ja 6,5% vesinikku (H) ning need on taime ehituslikud elemendid. Taime ehituslike elementide allikateks on süsihappegaas (C0₂), vesi (H₂0) ja hapnik (O₂). Väetamise teema puhul harilikult ehituslikele elementidele ei keskenduta, sest neid omastab taim ise süsihappegaasina õhust ja veena mullast. Taime koguselist vajadust arvestades on ehituslikud elemendid ühtlasi makroelemendid.

Keemilised elemendid jagataksegi taime seisukohalt võttes koguselise vajaduse alusel nelja rühma:

makroelemendid (nende sisaldus taimes on mõni kümnendik kuni mitukümmend %), kuhu ehituslikele elementidel lisaks kuuluvad veel lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg) ja väävel (S);
poolmikroelemendid: raud (Fe), mangaan (Mg), räni (Si), alumiinium (Al), mida esineb taimedes vähem kui makroelemente, kuid märksa rohkem kui järgmise mikroelementide rühma elemente;
mikroelemendid: boor (B), vask (Cu), molübdeen (Mo), tsink (Zn), koobalt (Co), naatrium (Na), kloor (Cl), mida esineb taimedes 10^-5% kuni 10^-3%;
ultraelemendid: strontsium (Sr), kaadmium (Cd), tseesium (Cs), rubiidium (Rb) jmt, mis esinevad taimes üliväikestes kogustes (10^-12% kuni 10^-6%) ja mille järele on taimel ka üliväike vajadus.

See rühmitus näitab ära selle, millised keemilised elemendid on aedniku fookuses. Nendeks on esmajärgulised makroelemendid N-P-K, teisejärgulised makroelemendid Ca, Mg ja S ning mõned poolmikro- ja mikroelemendid, mille puudus on mullas kergem tekkima (B, Cu, Fe, Mo).

Toiteaine

Toiteelement siseneb taime (ehk taim omastab seda) teatud keemilise ühendina ja niisuguseid ühendeid nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitained peavad olema toitelahuses (nt mullalahuses) lahustunud, et taim neid omastada saaks. Taim omastab taimetoitaineid peamiselt ioonidena (lämmastikku nt nitraat- või ammooniumioonina, fosforit fosfaatioonina, kaaliumit kaaliumioonina jne).

Omastamine

Taim omastab toitaineid kahel moel:

juure kaudu (juurtoitumine): toitained sisenevad taime juure kaudu, kust need liiguvad erinevate protsesside käigus edasi taime muudesse osadesse;

http://www.irwantoshut.net/pict_tree_root2.jpg

maapealsete osade kaudu (juureväline toitumine): nii sisenevad taime CO₂ ja O_2,kuidsellisel viisil saab taime nö pealtväetamisega viia ka teisi toitaineid.

http://www.saosis.com/wp-content/uploads/2014/08/Foliar-Spraying.jpg

TEADMISI JA KINDLAT KÄTT

Väetistarve ja mullaanalüüs

Mulla toiteelementidega varustatus ehk väetistarve on igasuguse väetamise aluseks. Sa pead tundma kasvõi veidikene selle mulla hingeelu, kus sa toimetad.

http://www.pdst.ie/sites/default/files/Formation%20factors.jpg

Alustuseks ei pea tingimata tellima mulla laboratoorset keemilist analüüsi. Kodus sa küll ei selgita välja keemiliste elementide sisaldust mullas, ent mulla happesuse saab kindlaks teha paari koduse abivahendi ja lakmuspaberiga ning mulla lõimise (liiv-, saviliiv-, liivsavi-, savimuld) vaatluse ja kompimise teel. Samuti tuleks vaadata oma krundi mullakaarti, mis annab info selle kohta, millist tüüpi muldadel sa toimetad (vt mullakaarti Maa-ameti geoportaalis). Linnade kohta ei suuda see kaart muidugi alati kõige täpsemat teavet anda, sest linnades võib inimene oma ehitustegevusega olla mullastiku olukorda oluliselt muutnud. Pakis ostetud mulla puhul peab mulla koostise ja happesuse kohta leiduma teave pakendil, nii et etikette lugema.

Kas ainult mineraalväetistega võib?

Üldiselt ei (erandeid on, kuid profivallas: nt mineraalvillal kasvatatav katmikalaköögivili saab kõik toiteelemendid mineraalväetistest kokku segatud kastmislahusest). Orgaanilised väetised on korraliku ja jätkusuutliku aedniku väetamisplaani aluseks. Ehk siis orgaanilise väetise mulda andmine on mulla kui taime toitelahuse tervise hoidmise seisukohalt elementaarne (orgaaniliste väetiste kohta vt minu veebruarikuu postitust „Orgaanilised väetised“). Mineraalsed väetised on valikuküsimus ja koduaias võiks neid kasutada üksnes äärmise vajaduse korral. Mõned võivad väita, et professionaalses tegevuses on raske ilma mineraalsete väetisteta toime tulla. Olen selle väitega 100% nõus. Kuid pange tähele, et raske, mitte võimatu. Ja tasub märkida, et ka juba katmikalakasvatuses puhuvad mahekasvatuse tuuled (file:///C:/Users/Piret/Downloads/BenderPoldma_Aiandusfoorum_2014%20(3).pdf ja www.biogreenhouse.org).

Põhitõed

Kui oled aednikuna langetanud otsuse mineraalväetiste kasuks, siis tuleb arvestada järgmiste põhitõdedega. Mineraalsete väetiste puhul on väetamise ajastus eriti oluline, sest keskmiselt on mineraalsed väetised kiirema toimega kui orgaanilised väetised ja teiseks võib mineraalväetiste valel ajal andmine tuua kaasa keskkonna ja põhjavee reostamise. Ehk sa pead teadma, mis sa teed. Kindlasti on vaja teha hooldatavate taimede väetamisplaan. Teiseks kasuta koguste mõõtmisel pead ja loe juhiseid. Unusta ära juhuslikkus ja umbkaudsus. Kolmandaks, pane tähele ja arvesta seda, et väetistega ei saa korvata teiste agrotehniliste võtete ebakohasest rakendamisest tingitud kahju.

https://s3.amazonaws.com/lowres.cartoonstock.com/literature-organic-organic_farming-fertilizer-compost-garden-tmcn2060_low.jpg

MINERAALVÄETISI NII- JA NAAMOODI

Siin postituses räägin asjast niisuguse suunitlusega, et sellest oleks kasu ennekõike koduaiaaednikule. Professionaalsete köögivilja- ja puuviljakasvatajate ning põllumeeste jaoks on täpsemaid kirjutisi (alustuseks kasvõi http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/vaetamise_ABC.pdf). Mineraalseid väetisi võib liigitada väga mitmel erineval alusel, kuid selge on see, et tavakasutajat ei aita need teadmised valiku tegemisel kuigivõrd. Minu hinnangul on mitteprofist väetise kasutajale abiks see, kui liigitada väetised kevadväetisteks, suvisesel kasvuajal antavateks väetisteks ja sügisväetisteks.

Kevadväetis

Kevadel algab taime vegetatiivse kasvu (lehe ja võrse kasvatamise) faas ja selleks on taimel vaja lämmastikku. Tinglikult võibki öelda, et kevadväetisele iseloomulikuks tunnuseks on selle lämmastikurohkus. Aednikud ja haljastajad toimetavad kevadel tavaliselt kompleksväetistega, mis sisaldavad palju lämmastikku, kahte muud põhitoiteelementi nagu fosforit ja kaaliumit ning lisaks muid elemente (Mg, Ca, S, B, Mg, Fe). Kevadise kompleksväetise peamiseks tunnuseks on see, et väetistoote etiketil iseloomustab lämmastikku suur number.

Kasvuajal antav väetis

Teatud taimerühmadele nagu köögivilja ja suvelilled antakse väetisi ka kasvuajal. Köögiviljade puhul väetatakse pika kasvuajaga köögivilju. Suvelillede puhul on lisaväetamine vajalik õite jätkuvaks moodustumiseks ja rohkeks õitsemiseks. Kasvuajal antavaid väetisi iseloomustab nende kiire toime. Vedelal kujul antavad väetised on kiire toimega ja need ongi harilikult mõeldud kasvuaegseks lisaväetamiseks. Vedelal kujul kasutatakse loomulikult ka neid väetisi, mida antakse lehtede kaudu pritsides (juureväline väetamine). Kasvuajal antavat väetist iseloomustab samuti suur lämmastiku sisaldus ja lisaks lämmastikule sisaldab kasvuaegseks väetamiseks mõeldud väetis veel teisi toiteelemente, millest taimel tuleb puudus õite või viljade moodustumise ajal.

Sügisväetis

Sügisväetis valmistab taime ette talvitumiseks (tugevdab taime talvekindlust ja muudab taime haiguskindlamaks) ning järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja viljade kasvuks. Seega vajavad sügisväetist mitmeaastased taimed: püsikud, marjapõõsad ja viljapuud (nt viljapuudel ja marjataimedel hakkavad õiealgmed pungas arenema juba eelneval aastal), ilupuud ja -põõsad, muru. Enamik köögiviljakultuure koristatakse sügisel lihtsalt ära, vaid mitmeaastased kultuurid nagu rabarber, mädarõigas, spargel võivad saada sügisest mineraalväetist. Sügisesed mineraalväetised erinevad oma koostiselt kevadistest mineraalväetistest, sest sügisel ei ole väetise andmisel eesmärgiks mitte kasvu ja vilja kandmise või õitsemise ergutamine, vaid hea talvitumise tagamine ja taime tugevdamine. Tavaliselt sisaldab sügisväetis palju kaaliumit, kuid lämmastikku väga vähe või üldse mitte.

Taimerühma nimelised väetised

Väetisetooteid pakutakse jaemüügis ka taimerühmakesksete kompleksväetisetoodetena: nii pakutakse roosiväetist, tomativäetist, muruväetist jne. Nende toodete koostis on sedamoodi kombineeritud, et taimerühmale oluliste toiteelementide vajadus saaks rahuldatud. Aednikuna on meil harilikult vaja tegeleda järgmiste taimerühmadega:

viljapuud ja marjapõõsad: põhieesmärk on rohke viljakandmine;
ilupuud ja –põõsad: põhieesmärk on kas rohke õitsemine või lihtsalt ilus välimus;
okaspuud: põhieesmärk ilus välimus;
rododendronid ja muud happelises pinnases kasvavad taimed: põhieesmärk on rohke õitsemine või rohke viljakandmine;
rohtsed püsikud: põhieesmärk on kas rohke õitsemine või lihtsalt ilus välimus;
roosid: põhieesmärk on rohke õitsemine;
suvelilled: põhieesmärk on rohke õitsemine;
köögivili, sh katmikalaköögivili (tomat, paprika, pommu, kurk): põhieesmärk on rohke saak;
muru: põhieesmärk on ilus välimus.

JA KONKREETSELT PALUN

http://images.wisegeek.com/gloved-hands-holding-dirt-and-fertilizer.jpg

Järgmiseks esitan väikesed tabelid taimerühmade kaupa. Olen valinud iga taimerühma jaoks välja kolm (ühel juhul neli) kompleksväetist, mis tundusid mulle koostise ja kasutusviisi poolest mõistlikud. Kui taimerühma eripära seda võimaldab, siis olen püüdnud nende kolme väetise hulka valida ühe väetise kevadiseks, ühe suviseks ehk kasvuaegseks ja ühe sügiseseks väetamiseks. Valiku tegemisel jätsin kohe alguses välja sellised väetised, mis sisaldasid orgaanilist komponenti, sest kooliülesanne nõuab keskendumist mineraalsetele väetistele. Välja jätsin ka kõik Baltic Agro väetised, kuna veebis (Baltic Agro veebisait, jaemüüjate veebisaidid) puudub täpsem teave nende väetiste keemilise koostise kohta (isegi N-P-K protsentide kohta ei ole teavet esitatud).

Lõppkokkuvõttes ja lihtsustatult huvitab väetamisel meid ennekõike see, kui palju peitub väetises mingit toiteelementi. Nt Vilmorini okaspuude ja igihaljaste taimede väetisel (Vilmorin Engrais Conifères et arbustes d’ornement) on koostis antud toimeainetena (oksiididena) N-P₂O₅-K₂O 19:7:14 + MgO 2,5. See on vananenud märkimisviis, mis ei taha küll kasutuselt kaduda. Moodsam märkimisviis on niisugune, et väetisetoodete etiketile on kantud protsentuaalselt see, millisel määral väetis sisaldab ühte või teist toiteelementi. Nii võiks Vilmorini okaspuude ja igihaljaste taimede väetisel olla hoopis selline etikett, kui ained märkida toiteelementidena: N-P-K 19:3,052:11,62 + Mg 1,5075. Selle kirjutise jaoks uuritud kompleksväetiste etikettides oli kõikjal kasutatud vana toimeainepõhist märkimisviisi; üksnes Kekkilä väetistel ja Beckmann Mastercote'il oli kasutatud toiteelementide põhist moodsat märkimisviisi. Nii ma siis teisendasingi teiste väetiste etikettidel toodud toitainete info toiteelementide infoks. Teisendades kasutasin koefitsiente:

P%= P₂O₅*0,436

K%= K₂O*0,830

Mg%=MgO*0,603

Viljapuud ja marjapõõsad (sh vaarikad ja maasikad)

http://keyassets.timeincuk.net/inspirewp/live/wp-content/uploads/sites/8/2009/11/plum_tree1.jpg

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
*Kekkilä Marjaväetis (Marjalannoite)* (graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K 5:5:17; sisaldab vähem lämmastikku, sest nende kultuuride puhul ei ole vegetatiivne kasv peamine eesmärk; sisaldab rohkesti kaaliumit, mida on vaja viljade arenguks; ühekordselt antav väetis	-	-
*Substral Osmocote Viljapuude ja marjapõõsaste väetis (Beeren- und Obst- Dünger)* (graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K 16:2,18:14,11; sisaldab eelmisest rohkem lämmastikku, kuid peaaegu sama ohtralt kaaliumit; ühekordselt antav väetis	-	-
*Kekkilä Sügisväetis (Syyslannoite)* (pulbriline)	-	-	Põhielemente %-des NPK 0:16:26. Fosfor soodustab uute õiealgete moodustumist ja see kindlustab järgmise hooaja marjasaagi. Kaalium suurendab kuivaine ja suhkrute sisaldust taimekudedes, mõjudes hästi taimede talvitumisele; ühekordselt antav väetis

Ilupuud ja -põõsad

http://www.baltezers.lv/Faili/Bildes/Galerija/Augi/Lapu-koki-un-krumi/6fmy5toxwsu0oeu.jpg

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
*Kekkila Kevadväetis (Kevätlannoite)* (graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K 9:4:13; ühekordselt antav väetis	-	-
Substral Osmocote Rosen und Blühstreucher Dünger (graanulid)	Õitsevate põõsaste ja puude jaoks; põhielemente %-des N-P-K (Mg) 17:3,92:9,13 (1,206) + muud mikroelemendid; väetatakse üks kord kasvuperioodi jooksul; rohke lämmastik toetab rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab õitsemist ja kirgastab õite värvi	-	-
*Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite)* (pulbriline)	-	-	Põhielemente %-des N-P-K 0:16:26; lämmastiku selles väetises ei ole; kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris; ühekordselt antav väetis

Okaspuud ning rododendronid ja muud happelises pinnases kasvavad taimed

Rododendron Tartu Ülikooli Botaanikaaias

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
*Vilmorini okaspuude ja igihaljaste taimede väetis (Vilmorin Engrais Conifères et arbustes d’ornement)* (graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K (Mg) 19:3,052:11,62 (1,5075); pika toimega ühekordselt antav väetis	-	-
Substral Miracle Gro Igihaljaste taimede väetis (veeslahustatav pulberväetis)	Põhielemente %-des N-P-K (Mg) 23:3,924:9,96 (1,206) + muud mikroelemendid; vesilahust võib kasutada korduvaks juure kaudu väetamiseks või okaste/lehtede kaudu väetamiseks	Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul	-
*Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite)* (pulbriline)	-	-	Põhielemente %-des N-P-K 0:16:26; lämmastiku selles väetises ei ole, kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris
*Substral Osmocote Rodode, hortensiate jt happelembeste taimede väetis (Rhododendren und Hortensien Dünger)*(graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K (Mg) 16:3,924:8,3 (1,206) + muud mikroelemendid; pika toimega ühekordselt antav väetis	-	-

Rohtsed püsikud ja püsililled

Meie kasvuhooneäärne peenar, mis siiski õitseb orgaanilise väetise jõul

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
Substral Osmocote Rosen und Blühstreucher Dünger (graanulid)	Sobib õitsevatele püsikutele; põhielemente %-des N-P-K (Mg) 17:3,92:9,13 (1,206) + muud mikroelemendid; väetatakse üks kord kasvuperioodi jooksul; rohke lämmastik toetab rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab õitsemist ja kirgastab õite värvi	-	-
*Kekkilä Püsikuväetis (Perennalannoite)*	Põhielemente %-des N-P-K 5:5:17; rohke kaalium pikendab õitsemist ja kirgastab õite värvi	Lisaväetamine suvel	-
*Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite)* (pulbriline)	-	-	Põhielemente %-des N-P-K 0:16:26; lämmastiku selles väetises ei ole, kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris

Roosid

Meie 'Westerland'

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
Substral Osmocote Rosen und Blühstreucher Dünger (graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K (Mg) 17:3,92:9,13 (1,206) + muud mikroelemendid; väetatakse üks kord kasvuperioodi jooksul; rohke lämmastik toetab rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab õitsemist ja kirgastab õite värvi	-	-
*Kekkilä Roosiväetis (Ruusulannoite)*	Põhielemente %-des N-P-K 22:4:19; segatakse veega ja antakse mai algusest juuli lõpuni kord nädalas; suur lämmastiku sisaldus soodustab taime rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab õitsemist ja kirgastab õite värvi	Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul	-
*Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite)* (pulbriline)	-	-	Põhielemente %-des N-P-K 0:16:26; lämmastiku selles väetises ei ole, kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris

Suvelilled

Suvelilled õilmitsemas

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
Beckmann Mastercote 16-12-16 (graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K 16:12:16; on kuuekuulise toimega õitsvatele suvelilledele peenras, rõdukastides, amplites; väetatakse üks kord ja toimib kogu kasvuperioodi jooksul	-	-
*Vilmorini õitsvate taimede väetislahus (Engrais Plantes Fleuries Vilmorin)*	Põhielemente %-des N-P-K 4:2,616:6,64; antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi jooksul iga 8 p järel	Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul	-
Substral Miracle Gro – suvelillede väetis (veeslahustatav pulberväetis)	Põhielemente %-des N-P-K 20:20:20; antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi jooksul	Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul	-

Köögivili (sh katmikalaköögivili nagu tomat, paprika, kurk)

Kurgid Räpinas õppekasvuhoones

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
*Kekkilä Kastmisväetis (Kastelulannoite)* (veeslahustatav pulberväetis)	Põhielemente %-des N-P-K 17:4:25; antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi jooksul; sobib köögiviljadele ja maitsetaimedele (ka suvelilledele)	Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul	-
*Substral Osmocote Väetis tomatile, rullkõrvitsale ja teistele sarnastele (Tomaten, Zucchini & Co Dünger)* (graanulid)	Põhielemente %-des N-P-K 16:2,18:14,11; väetatakse üks kord ja toimib kogu kasvuperioodi jooksul; rohke lämmastik toetab rohtsete osade kasvu ja kaalium soodustab õitsemist, viljade küpsemist ja kasvamist ning muudab maitse ja aroomi intensiivsemaks; sobib ka maitsetaimedele	-	-
*Vilmorini väetislahus tomatile ja maitsetaimedele (Vilmorin Engrais Tomates et potager du balcon)*	Põhielemente %-des N-P-K 5:2,616:5,81 + mikroelemendid (sh boor); antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi jooksul iga 8 p järel; sobib tomatitele, rõdu- ja potiköögiviljadele, maitsetaimedele	Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul	-

Muru

Halvasti väetatud muru talub üksnes kergemaid murumänge

Väetise nimi	Kevadel	Suvel (kasvuajal)	Sügisel
*Kekkilä Muruväetis (Nurmikkolannoite)*	Põhielemente %-des N-P-K (Fe) 27:2:6; rohke lämmastik toetab murumassi kasvu; sisaldab ka rauda, mis toiteelemendina osaleb leherohelise moodustumisel; pikaajalise toimega kevadel antav väetis	-	-
Substral Miracle Gro Muruväetis (pulberväetis)	Põhielemente %-des N-P-K 30:4,36:8,3 + mikroelemendid; rohke lämmastik toetab murumassi kasvu; juurte ja lehtede kaudu omastatav; väetada kord kuus sellest tehtud vesilahusega	Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul	-
Substral Murusügisväetis 100 päeva (graanulid)	-	-	Põhielemente %-des N-P-K 6:0:21,58 + mikroelemendid; hoiab ära sügisese toiteelementide puuduse (sisaldab kiiresti toimivat ammooniumlämmastikku ja aeglasemalt vabanevat lämmastikku uurealämmastiku ja uureaformaldehüüdi kujul); valmistab muru talveks ette (kaalium); pikaajalise toimega sügisel antav väetis

Kasutatud kirjandus

Haynes, Barbara; Bird, Richard [2002] 2005. Briti Kuninglik Aiandusselts. Praktiline aiapidaja käsiraamat. Maalehe Raamat.

Kanger, Jaan; Kevvai, Toomas; Kevvai, Leonhard; Kärblane, Heino; Astover, Alar; Ilumäe, Ene; Lauringson, Enn; Loide, Valli; Penu, Priit; Rooma, Livi; Sepp,Karli; Talgre, Liina; Tamm, Uno 2014. Väetamise ABC. Saku: Põllumajandusuuringute Keskus. — Põllumajanduskeskkonna seire büroo. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/vaetamise_ABC.pdf (19.06.2015).

Otsus, Andro 2004. Väetamisõpetus. Konspekt. Luua Metsanduskool. — Luua Metsanduskool. http://luua.kovtp.ee/documents/105873/1600210/Vaetamine.pdf/a1e8b440-625e-4b5b-926b-90067b8262ca (25.06.2015).

Uurman, Katrin 2014. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine. Konspekt. Räpina Aianduskool.

Õun, Elmar 1983. Aiakultuuride väetamine ja muud hüva nõu koduaiapidajale. Tallinn: Valgus.

Teave toodete kohta

Aianduskeskuse Hortese veebisait. Taimekaitse, hooldus. Väetised. http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised (25.06.2015).

Hansashopi veebisait. Väetised. http://www.hansashop.eu/et/aiamaailm/vaetised.html (25.06.2015).

Innotrade Group OÜ veebisait. Väetised. http://www.substral.ee (25.06.2015).

Kekkilä Grupi veebisait. Tooted harrastusaednikele. Väetised. http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised (25.06.2015)

Selteret OÜ veebisait. Väetised. http://www.internetipood.com/et/selteret/65-146-c-v-etised (25.06.2015).