Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida,
siis sundis see teema mind haarama vanade kooliaegsete keemiavihikute järele.
Ja mingi ime läbi olid need mul veel alles! Nagu oleksin teadnud, et ma ei ole
veel keemiaga ühele poole saanud.
 |
| http://chemicalengineeringnews.org/wp-content/uploads/2013/02/top-50-funny-science-pictures26.png |
Nagu keemia on alati veidi kurjakuulutav,
nii on seda alati olnud ka mineraalsete väetiste nimed: nitrofoska,
superfosfaat, ammofoss, ammooniumnitraat. Kes tahaks neid elukaid oma aias näha?!
Teame ka seda, et paljud mineraalväetised võivad põhjavett reostada, plahvatada,
paagi ümberminekul põhjustada keskkonnaõnnetuse. Enne „leekimist“ tasub siiski
korra väetistele asjalikult otsa vaadata ja teema algosadeni lahti võtta. Hullu
keemiaga ma lugejat piinama ei hakka, kuid mingi koduaednikule ja haljasala
hooldajale kõlbliku lahuse segan ma kokku küll.
MIDA VAJAB TAIM ELUKS?
Mineraalsete väetiste
tundmaõppimisel on üks hea külg. Kui orgaanilisi väetisi saab aias üsna ohutult kasutada ka keemia keerukustesse süüvimata, siis mineraalväetiste
jätkusuutlikuks kasutamiseks tuleb teha endale keemiliste elementide tasemel selgeks
see, mis ühte taime elus hoiab.
 |
| http://theimn.com/v2/wp-content/uploads/hd-wallpaper-of-plant.jpg |
Toiteelement
Keemilisi elemente, mis on
vajalikud taime kasvamiseks ja arenguks ning millest ühtegi pole võimalik talle
omaste ülesannete tõttu asendada mõne teise keemilise elemendiga, nimetatakse taimetoiteelementideks.
Taimede orgaanilise massi
kuivaine sisaldab keskmiselt 45% süsinikku (C), 42% hapnikku (O) ja 6,5%
vesinikku (H) ning need on taime ehituslikud
elemendid. Taime ehituslike elementide allikateks on süsihappegaas (C02),
vesi (H20) ja hapnik (O2). Väetamise teema puhul
harilikult ehituslikele elementidele ei keskenduta, sest neid omastab taim ise
süsihappegaasina õhust ja veena mullast. Taime koguselist vajadust arvestades
on ehituslikud elemendid ühtlasi makroelemendid.
Keemilised elemendid jagataksegi
taime seisukohalt võttes koguselise vajaduse alusel nelja rühma:
- makroelemendid (nende sisaldus taimes on mõni kümnendik kuni mitukümmend %), kuhu ehituslikele elementidel lisaks kuuluvad veel lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg) ja väävel (S);
- poolmikroelemendid: raud (Fe), mangaan (Mg), räni (Si), alumiinium (Al), mida esineb taimedes vähem kui makroelemente, kuid märksa rohkem kui järgmise mikroelementide rühma elemente;
- mikroelemendid: boor (B), vask (Cu), molübdeen (Mo), tsink (Zn), koobalt (Co), naatrium (Na), kloor (Cl), mida esineb taimedes 10-5% kuni 10-3%;
- ultraelemendid: strontsium (Sr), kaadmium (Cd), tseesium (Cs), rubiidium (Rb) jmt, mis esinevad taimes üliväikestes kogustes (10-12% kuni 10-6%) ja mille järele on taimel ka üliväike vajadus.
See rühmitus näitab ära selle, millised
keemilised elemendid on aedniku fookuses. Nendeks on esmajärgulised
makroelemendid N-P-K,
teisejärgulised makroelemendid Ca, Mg ja
S ning mõned poolmikro- ja
mikroelemendid, mille puudus on mullas kergem tekkima (B, Cu, Fe, Mo).
Toiteaine
Toiteelement siseneb taime (ehk
taim omastab seda) teatud keemilise ühendina ja niisuguseid ühendeid
nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitained
peavad olema toitelahuses (nt mullalahuses) lahustunud, et taim neid omastada saaks. Taim omastab
taimetoitaineid peamiselt ioonidena (lämmastikku nt nitraat- või ammooniumioonina,
fosforit fosfaatioonina, kaaliumit kaaliumioonina jne).
Omastamine
Taim omastab toitaineid kahel
moel:
- juure kaudu (juurtoitumine): toitained sisenevad taime juure kaudu, kust need liiguvad erinevate protsesside käigus edasi taime muudesse osadesse;
 |
| http://www.irwantoshut.net/pict_tree_root2.jpg |
- maapealsete osade kaudu (juureväline toitumine): nii sisenevad taime CO2 ja O2, kuid sellisel viisil saab taime nö pealtväetamisega viia ka teisi toitaineid.
 |
| http://www.saosis.com/wp-content/uploads/2014/08/Foliar-Spraying.jpg |
TEADMISI JA KINDLAT KÄTT
Väetistarve ja mullaanalüüs
Mulla toiteelementidega
varustatus ehk väetistarve on igasuguse väetamise aluseks. Sa pead tundma
kasvõi veidikene selle mulla hingeelu, kus sa toimetad.
 |
| http://www.pdst.ie/sites/default/files/Formation%20factors.jpg |
Alustuseks ei pea
tingimata tellima mulla laboratoorset keemilist analüüsi. Kodus sa küll ei
selgita välja keemiliste elementide sisaldust mullas, ent mulla happesuse saab
kindlaks teha paari koduse abivahendi ja lakmuspaberiga ning mulla lõimise
(liiv-, saviliiv-, liivsavi-, savimuld) vaatluse ja kompimise teel. Samuti
tuleks vaadata oma krundi mullakaarti, mis annab info selle kohta, millist
tüüpi muldadel sa toimetad (vt mullakaarti Maa-ameti geoportaalis).
Linnade kohta ei suuda see kaart muidugi alati kõige täpsemat teavet anda, sest
linnades võib inimene oma ehitustegevusega olla mullastiku olukorda oluliselt
muutnud. Pakis ostetud mulla puhul peab mulla koostise ja happesuse kohta leiduma
teave pakendil, nii et etikette lugema.
Kas ainult mineraalväetistega võib?
Üldiselt ei (erandeid on, kuid
profivallas: nt mineraalvillal kasvatatav katmikalaköögivili saab kõik
toiteelemendid mineraalväetistest kokku segatud kastmislahusest). Orgaanilised väetised
on korraliku ja jätkusuutliku aedniku väetamisplaani aluseks. Ehk siis
orgaanilise väetise mulda andmine on mulla kui taime toitelahuse tervise hoidmise seisukohalt elementaarne (orgaaniliste väetiste kohta vt minu
veebruarikuu postitust „Orgaanilised väetised“). Mineraalsed väetised on valikuküsimus
ja koduaias võiks neid kasutada üksnes äärmise vajaduse korral. Mõned võivad
väita, et professionaalses tegevuses on raske ilma mineraalsete väetisteta
toime tulla. Olen selle väitega 100% nõus. Kuid pange tähele, et raske, mitte
võimatu. Ja tasub märkida, et ka juba katmikalakasvatuses puhuvad mahekasvatuse
tuuled (file:///C:/Users/Piret/Downloads/BenderPoldma_Aiandusfoorum_2014%20(3).pdf
ja www.biogreenhouse.org).
Põhitõed
Kui oled aednikuna langetanud
otsuse mineraalväetiste kasuks, siis tuleb arvestada järgmiste põhitõdedega.
Mineraalsete väetiste puhul on väetamise ajastus eriti oluline, sest keskmiselt
on mineraalsed väetised kiirema toimega kui orgaanilised väetised ja teiseks
võib mineraalväetiste valel ajal andmine tuua kaasa keskkonna ja põhjavee
reostamise. Ehk sa pead teadma, mis sa teed. Kindlasti on vaja teha hooldatavate
taimede väetamisplaan. Teiseks kasuta koguste mõõtmisel pead ja loe juhiseid.
Unusta ära juhuslikkus ja umbkaudsus. Kolmandaks, pane tähele ja arvesta seda, et väetistega ei saa korvata
teiste agrotehniliste võtete ebakohasest rakendamisest tingitud kahju.
 |
| https://s3.amazonaws.com/lowres.cartoonstock.com/literature-organic-organic_farming-fertilizer-compost-garden-tmcn2060_low.jpg |
MINERAALVÄETISI NII- JA NAAMOODI
Siin postituses räägin asjast niisuguse
suunitlusega, et sellest oleks kasu ennekõike koduaiaaednikule. Professionaalsete köögivilja- ja puuviljakasvatajate ning
põllumeeste jaoks on täpsemaid kirjutisi (alustuseks kasvõi http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/vaetamise_ABC.pdf).
Mineraalseid väetisi võib liigitada väga mitmel erineval alusel, kuid
selge on see, et tavakasutajat ei aita need teadmised valiku tegemisel kuigivõrd. Minu hinnangul on mitteprofist väetise kasutajale abiks see, kui
liigitada väetised kevadväetisteks, suvisesel kasvuajal antavateks väetisteks ja
sügisväetisteks.
Kevadväetis
Kevadel algab taime vegetatiivse
kasvu (lehe ja võrse kasvatamise) faas ja selleks on taimel vaja lämmastikku. Tinglikult
võibki öelda, et kevadväetisele iseloomulikuks tunnuseks on selle lämmastikurohkus. Aednikud ja haljastajad toimetavad
kevadel tavaliselt kompleksväetistega, mis sisaldavad palju lämmastikku, kahte muud põhitoiteelementi nagu fosforit ja kaaliumit ning lisaks muid elemente (Mg, Ca, S, B, Mg, Fe). Kevadise
kompleksväetise peamiseks tunnuseks on see, et väetistoote etiketil iseloomustab
lämmastikku suur number.
Kasvuajal antav väetis
Teatud taimerühmadele nagu
köögivilja ja suvelilled antakse väetisi ka kasvuajal. Köögiviljade puhul
väetatakse pika kasvuajaga köögivilju. Suvelillede puhul on lisaväetamine
vajalik õite jätkuvaks moodustumiseks ja rohkeks õitsemiseks. Kasvuajal
antavaid väetisi iseloomustab nende kiire toime. Vedelal kujul antavad väetised
on kiire toimega ja need ongi harilikult mõeldud kasvuaegseks lisaväetamiseks. Vedelal
kujul kasutatakse loomulikult ka neid väetisi, mida antakse lehtede kaudu pritsides (juureväline väetamine). Kasvuajal antavat väetist
iseloomustab samuti suur lämmastiku sisaldus ja lisaks lämmastikule sisaldab
kasvuaegseks väetamiseks mõeldud väetis veel teisi toiteelemente, millest
taimel tuleb puudus õite või viljade moodustumise ajal.
Sügisväetis
Sügisväetis valmistab taime ette
talvitumiseks (tugevdab taime talvekindlust ja muudab taime haiguskindlamaks)
ning järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja viljade kasvuks. Seega vajavad
sügisväetist mitmeaastased taimed: püsikud, marjapõõsad ja viljapuud (nt
viljapuudel ja marjataimedel hakkavad õiealgmed pungas arenema juba eelneval
aastal), ilupuud ja -põõsad, muru. Enamik köögiviljakultuure koristatakse
sügisel lihtsalt ära, vaid mitmeaastased kultuurid nagu rabarber, mädarõigas,
spargel võivad saada sügisest mineraalväetist. Sügisesed mineraalväetised
erinevad oma koostiselt kevadistest mineraalväetistest, sest sügisel ei ole
väetise andmisel eesmärgiks mitte kasvu ja vilja kandmise või õitsemise ergutamine, vaid
hea talvitumise tagamine ja taime tugevdamine. Tavaliselt sisaldab sügisväetis palju kaaliumit, kuid lämmastikku väga vähe või üldse mitte.
Taimerühma nimelised väetised
Väetisetooteid pakutakse
jaemüügis ka taimerühmakesksete kompleksväetisetoodetena: nii pakutakse
roosiväetist, tomativäetist, muruväetist jne. Nende toodete koostis on sedamoodi
kombineeritud, et taimerühmale oluliste toiteelementide vajadus saaks
rahuldatud. Aednikuna on meil harilikult vaja tegeleda järgmiste taimerühmadega:
- viljapuud ja marjapõõsad: põhieesmärk on rohke viljakandmine;
- ilupuud ja –põõsad: põhieesmärk on kas rohke õitsemine või lihtsalt ilus välimus;
- okaspuud: põhieesmärk ilus välimus;
- rododendronid ja muud happelises pinnases kasvavad taimed: põhieesmärk on rohke õitsemine või rohke viljakandmine;
- rohtsed püsikud: põhieesmärk on kas rohke õitsemine või lihtsalt ilus välimus;
- roosid: põhieesmärk on rohke õitsemine;
- suvelilled: põhieesmärk on rohke õitsemine;
- köögivili, sh katmikalaköögivili (tomat, paprika, pommu, kurk): põhieesmärk on rohke saak;
- muru: põhieesmärk on ilus välimus.
JA KONKREETSELT PALUN
 |
| http://images.wisegeek.com/gloved-hands-holding-dirt-and-fertilizer.jpg |
Järgmiseks esitan väikesed
tabelid taimerühmade kaupa. Olen valinud iga taimerühma jaoks välja kolm (ühel
juhul neli) kompleksväetist, mis tundusid mulle koostise ja kasutusviisi poolest
mõistlikud. Kui taimerühma eripära seda võimaldab, siis olen püüdnud nende kolme
väetise hulka valida ühe väetise kevadiseks, ühe suviseks ehk kasvuaegseks ja
ühe sügiseseks väetamiseks. Valiku tegemisel jätsin kohe alguses välja sellised
väetised, mis sisaldasid orgaanilist komponenti, sest kooliülesanne nõuab
keskendumist mineraalsetele väetistele. Välja jätsin ka kõik Baltic Agro
väetised, kuna veebis (Baltic Agro veebisait, jaemüüjate veebisaidid) puudub
täpsem teave nende väetiste keemilise koostise kohta (isegi N-P-K protsentide kohta ei ole teavet esitatud).
Lõppkokkuvõttes ja lihtsustatult huvitab
väetamisel meid ennekõike see, kui palju peitub väetises mingit
toiteelementi. Nt Vilmorini okaspuude ja igihaljaste taimede väetisel (Vilmorin
Engrais Conifères et arbustes d’ornement) on koostis antud toimeainetena
(oksiididena) N-P2O5-K2O 19:7:14 + MgO 2,5. See
on vananenud märkimisviis, mis ei taha küll kasutuselt kaduda. Moodsam märkimisviis on niisugune, et
väetisetoodete etiketile on kantud protsentuaalselt see, millisel määral väetis
sisaldab ühte või teist toiteelementi. Nii võiks Vilmorini okaspuude ja
igihaljaste taimede väetisel olla hoopis selline etikett, kui ained märkida toiteelementidena: N-P-K
19:3,052:11,62 + Mg 1,5075. Selle kirjutise jaoks uuritud kompleksväetiste
etikettides oli kõikjal kasutatud vana toimeainepõhist märkimisviisi; üksnes
Kekkilä väetistel ja Beckmann Mastercote'il oli kasutatud toiteelementide põhist moodsat märkimisviisi. Nii
ma siis teisendasingi teiste väetiste etikettidel toodud toitainete info
toiteelementide infoks. Teisendades
kasutasin koefitsiente:
P%= P2O5*0,436
K%= K2O*0,830
Mg%=MgO*0,603
Viljapuud ja marjapõõsad (sh vaarikad ja maasikad)
 |
| http://keyassets.timeincuk.net/inspirewp/live/wp-content/uploads/sites/8/2009/11/plum_tree1.jpg |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Kekkilä Marjaväetis (Marjalannoite) (graanulid)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 5:5:17;
sisaldab vähem lämmastikku, sest nende kultuuride puhul ei ole vegetatiivne
kasv peamine eesmärk; sisaldab rohkesti kaaliumit, mida on vaja viljade
arenguks;
|
-
|
-
|
|
Substral Osmocote Viljapuude ja marjapõõsaste väetis
(Beeren- und Obst- Dünger)
(graanulid)
|
Põhielemente %-des
N-P-K
16:2,18:14,11; sisaldab eelmisest rohkem lämmastikku, kuid peaaegu sama
ohtralt kaaliumit;
|
-
|
-
|
|
Kekkilä Sügisväetis (Syyslannoite) (pulbriline)
|
-
|
-
|
Põhielemente %-des
NPK 0:16:26. Fosfor
soodustab uute õiealgete moodustumist ja see kindlustab järgmise hooaja
marjasaagi. Kaalium suurendab kuivaine ja suhkrute sisaldust taimekudedes,
mõjudes hästi taimede talvitumisele; ühekordselt antav väetis
|
Ilupuud ja -põõsad
 |
| http://www.baltezers.lv/Faili/Bildes/Galerija/Augi/Lapu-koki-un-krumi/6fmy5toxwsu0oeu.jpg |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Kekkila Kevadväetis (Kevätlannoite) (graanulid)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 9:4:13;
ühekordselt antav väetis
|
-
|
-
|
|
Substral Osmocote Rosen und Blühstreucher Dünger (graanulid)
|
Õitsevate põõsaste
ja puude jaoks; põhielemente %-des
N-P-K (Mg)
17:3,92:9,13 (1,206) + muud mikroelemendid; väetatakse üks kord kasvuperioodi
jooksul; rohke lämmastik toetab rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab
õitsemist ja kirgastab õite värvi
|
-
|
-
|
|
Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite) (pulbriline)
|
-
|
-
|
Põhielemente %-des
N-P-K 0:16:26;
lämmastiku selles väetises ei ole; kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja
järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks
vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris;
|
Okaspuud ning rododendronid ja muud happelises pinnases kasvavad taimed
 |
| Rododendron Tartu Ülikooli Botaanikaaias |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Vilmorini okaspuude ja igihaljaste taimede väetis
(Vilmorin Engrais Conifères et arbustes d’ornement) (graanulid)
|
Põhielemente %-des
N-P-K (Mg) 19:3,052:11,62
(1,5075); pika toimega ühekordselt antav väetis
|
-
|
-
|
|
Substral Miracle Gro Igihaljaste taimede väetis (veeslahustatav pulberväetis)
|
Põhielemente %-des
N-P-K (Mg)
23:3,924:9,96 (1,206) + muud mikroelemendid; vesilahust võib kasutada
korduvaks juure kaudu väetamiseks või okaste/lehtede kaudu väetamiseks
|
Kasutatav korduvalt
kogu kasvuaja jooksul
|
-
|
|
Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite) (pulbriline)
|
-
|
-
|
Põhielemente %-des
N-P-K 0:16:26;
lämmastiku selles väetises ei ole, kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja
järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks
vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris
|
|
Substral Osmocote Rodode, hortensiate jt
happelembeste taimede väetis (Rhododendren und Hortensien Dünger)
|
Põhielemente %-des
N-P-K (Mg)
16:3,924:8,3 (1,206) + muud mikroelemendid; pika toimega ühekordselt antav
väetis
|
-
|
-
|
Rohtsed püsikud ja püsililled
 |
| Meie kasvuhooneäärne peenar, mis siiski õitseb orgaanilise väetise jõul |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Substral Osmocote Rosen und Blühstreucher Dünger (graanulid)
|
Sobib õitsevatele püsikutele; põhielemente %-des
N-P-K (Mg)
17:3,92:9,13 (1,206) + muud mikroelemendid; väetatakse üks kord kasvuperioodi
jooksul; rohke lämmastik toetab rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab
õitsemist ja kirgastab õite värvi
|
-
|
-
|
|
Kekkilä Püsikuväetis (Perennalannoite)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 5:5:17; rohke kaalium pikendab õitsemist ja kirgastab õite värvi
|
Lisaväetamine suvel
|
-
|
|
Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite) (pulbriline)
|
-
|
-
|
Põhielemente %-des
N-P-K 0:16:26;
lämmastiku selles väetises ei ole, kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja
järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks
vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris
|
Roosid
 |
| Meie 'Westerland' |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Substral Osmocote Rosen und Blühstreucher Dünger (graanulid)
|
Põhielemente %-des
N-P-K (Mg) 17:3,92:9,13
(1,206) + muud mikroelemendid; väetatakse üks kord kasvuperioodi jooksul; rohke
lämmastik toetab rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab õitsemist ja
kirgastab õite värvi
|
-
|
-
|
|
Kekkilä Roosiväetis (Ruusulannoite)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 22:4:19; segatakse veega ja antakse mai algusest juuli lõpuni kord nädalas; suur lämmastiku sisaldus soodustab taime rohtsete osade kasvu ning kaalium pikendab õitsemist ja kirgastab õite värvi
|
Kasutatav korduvalt kogu kasvuaja jooksul
|
-
|
|
Kekkila Sügisväetis (Syyslannoite) (pulbriline)
|
-
|
-
|
Põhielemente %-des
N-P-K 0:16:26;
lämmastiku selles väetises ei ole, kuid sisaldab talvekindluse loomiseks ja
järgmise aasta õitsemise ettevalmistamiseks
vajalikku fosforit ja kaaliumit; kasutatakse augustis-septembris
|
Suvelilled
 |
| Suvelilled õilmitsemas |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Beckmann Mastercote 16-12-16 (graanulid)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 16:12:16; on kuuekuulise toimega õitsvatele suvelilledele peenras, rõdukastides, amplites; väetatakse üks kord ja toimib kogu kasvuperioodi jooksul
|
-
|
-
|
|
Vilmorini õitsvate taimede väetislahus (Engrais
Plantes Fleuries Vilmorin)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 4:2,616:6,64;
antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi jooksul iga 8 p järel
|
Kasutatav korduvalt
kogu kasvuaja jooksul
|
-
|
|
Substral Miracle Gro – suvelillede väetis (veeslahustatav pulberväetis)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 20:20:20;
antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi jooksul
|
Kasutatav korduvalt
kogu kasvuaja jooksul
|
-
|
Köögivili (sh katmikalaköögivili nagu tomat, paprika, kurk)
 |
| Kurgid Räpinas õppekasvuhoones |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Kekkilä Kastmisväetis (Kastelulannoite) (veeslahustatav pulberväetis)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 17:4:25;
antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi jooksul; sobib köögiviljadele
ja maitsetaimedele (ka suvelilledele)
|
Kasutatav korduvalt
kogu kasvuaja jooksul
|
-
|
|
Substral Osmocote Väetis tomatile, rullkõrvitsale ja
teistele sarnastele (Tomaten, Zucchini
& Co Dünger) (graanulid)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 16:2,18:14,11;
väetatakse üks kord ja toimib kogu kasvuperioodi jooksul; rohke lämmastik
toetab rohtsete osade kasvu ja kaalium soodustab õitsemist, viljade küpsemist
ja kasvamist ning muudab maitse ja aroomi intensiivsemaks; sobib ka
maitsetaimedele
|
-
|
-
|
|
Vilmorini väetislahus tomatile ja maitsetaimedele
(Vilmorin Engrais Tomates et potager du balcon)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 5:2,616:5,81
+ mikroelemendid (sh boor); antakse vees lahustatuna vegetatsiooniperioodi
jooksul iga 8 p järel; sobib tomatitele, rõdu- ja potiköögiviljadele, maitsetaimedele
|
Kasutatav korduvalt
kogu kasvuaja jooksul
|
-
|
Muru
 |
| Halvasti väetatud muru talub üksnes kergemaid murumänge |
|
Väetise nimi
|
Kevadel
|
Suvel (kasvuajal)
|
Sügisel
|
|
Kekkilä Muruväetis (Nurmikkolannoite)
|
Põhielemente %-des
N-P-K (Fe) 27:2:6; rohke
lämmastik toetab murumassi kasvu; sisaldab ka rauda, mis toiteelemendina
osaleb leherohelise moodustumisel; pikaajalise toimega kevadel antav väetis
|
-
|
-
|
|
Substral Miracle Gro Muruväetis (pulberväetis)
|
Põhielemente %-des
N-P-K 30:4,36:8,3 +
mikroelemendid; rohke lämmastik toetab murumassi kasvu; juurte ja lehtede
kaudu omastatav; väetada kord kuus sellest tehtud vesilahusega
|
Kasutatav korduvalt
kogu kasvuaja jooksul
|
-
|
|
Substral Murusügisväetis 100 päeva (graanulid)
|
-
|
-
|
Põhielemente %-des
N-P-K 6:0:21,58 +
mikroelemendid; hoiab ära sügisese toiteelementide puuduse (sisaldab kiiresti
toimivat ammooniumlämmastikku ja aeglasemalt vabanevat lämmastikku uurealämmastiku
ja uureaformaldehüüdi kujul); valmistab muru talveks ette (kaalium); pikaajalise
toimega sügisel antav väetis
|
Kasutatud kirjandus
Haynes, Barbara; Bird, Richard
[2002] 2005. Briti Kuninglik Aiandusselts. Praktiline aiapidaja käsiraamat.
Maalehe Raamat.
Kanger, Jaan; Kevvai, Toomas;
Kevvai, Leonhard; Kärblane, Heino; Astover, Alar; Ilumäe, Ene; Lauringson, Enn;
Loide, Valli; Penu, Priit; Rooma, Livi; Sepp,Karli; Talgre, Liina; Tamm, Uno
2014. Väetamise ABC. Saku: Põllumajandusuuringute Keskus. — Põllumajanduskeskkonna
seire büroo. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/vaetamise_ABC.pdf
(19.06.2015).
Otsus, Andro 2004. Väetamisõpetus.
Konspekt. Luua Metsanduskool. — Luua Metsanduskool. http://luua.kovtp.ee/documents/105873/1600210/Vaetamine.pdf/a1e8b440-625e-4b5b-926b-90067b8262ca
(25.06.2015).
Uurman, Katrin 2014. Väetamise
põhimõtted, väetised ja väetamine. Konspekt. Räpina Aianduskool.
Õun, Elmar 1983. Aiakultuuride
väetamine ja muud hüva nõu koduaiapidajale. Tallinn: Valgus.
Teave toodete kohta
Aianduskeskuse Hortese veebisait.
Taimekaitse, hooldus. Väetised. http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised
(25.06.2015).
Hansashopi veebisait. Väetised. http://www.hansashop.eu/et/aiamaailm/vaetised.html
(25.06.2015).
Innotrade Group OÜ veebisait. Väetised.
http://www.substral.ee (25.06.2015).
Kekkilä Grupi veebisait. Tooted
harrastusaednikele. Väetised. http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised
(25.06.2015)
Selteret OÜ veebisait. Väetised. http://www.internetipood.com/et/selteret/65-146-c-v-etised
(25.06.2015).
