Kiviktaimla

Kommentaar Janika Joala kiviktaimla tööle (ülesanded 2.1 ja 2.2)

Kaasõpilaste poolt esitatud kiviktaimlat puudutavate tööde hulgast valisin kommenteerimiseks Janika Joala töö „Kiviktaimla rajamine ja hooldus“. Tööga on võimalik tutvuda aadressil http://janikaed.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-rajamine-ja-hooldus.html. Soovitan soojalt! Minule on kiviktaimla või alpiaed uus teema, kuna ma ei ole ise seda rajanud ega hooldanud. Seetõttu otsisin ülevaatlikku ja sisuliselt veenvat tööd, mis aitaks mul teemaga tutvust teha. Valisin Janika töö kommenteerimiseks seepärast, et töö paistis teiste tööde hulgast silma oma hea sisulise liigenduse ja kena esituse poolest ning töö koostamisel oli kasutatud esinduslikku hulka eestikeelseid veebimaterjale.

Janika tööga ja töö aluseks olnud materjalidega tutvudes, jõudsin järgmistele järeldustele.

Janika töö on üks väheseid töid, mis esitab minu jaoks loogilise kiviktaimla alusmääratluse: „Kiviktaimla on iluaia vorm, kus kasvatatakse mägitaimi kivide vahel, jäljendades nii taimede kui kivide looduslikku paiknemist ja asetust.“ Teiste õpilaste töödes tehti tihti algust kiviktaimla või alpiaia ajalooga ja see on ka omamoodi tänuväärne, ent Janika määratlus oli minu jaoks sissejuhatuseks parem. Kahjuks ei suutnud ma tuvastada, kas tegemist on tema enda määratlusega või pärineb see mingist alusmaterjalist.

Janika töös järgnev kiviktaimlate liigitus vabakujulisteks ja korrapärasteks oli samuti hästi ära seletatud ja pildimaterjaliga näitlikustatud. Kiviktaimla asukoha selgitus meeldis mulle samuti.

Kiviktaimla rajamise kirjeldus tundus üldjoontes arusaadav ja loogiline. Küll aga teeksin selle puhul mõned märkused. Kiviktaimla aluse maa-ala umbrohtudest puhastamise teema puhul oleks võinud selgitada Roundupi kasutamisega seotud ohtusid (ühe komponendi kantserogeenne toime, ainejääkide jäämine maapinda aastakümneteks jne). Nii Janika kui paljude teiste õpilaste tööde puhul oli lihtsalt tsiteeritud Mihkel Saare ja Arnold Hannusti juttu, ilma et oleks Roundupi kasutamise ja pimendamise kohta muudest materjalidest juurde uuritud. Eksperdid jäid oma seletustes pealiskaudseks, kuid kiviktaimla rajajana ei tohiks keegi endale pealiskaudsust lubada. Ühesõnaga, oleksin soovinud Janika ja teiste õpilaste töödest mõlema umbrohutõrjeviisi kohta täpsemaid juhiseid. Kiviktaimlasse drenaaži loomise osa on jäänud Janika töös segaseks: mitu kihti ja millises järjestuses ja miks ta räägib kahest drenaaživiisist. Aedniku Annela Nõmmiku nõuannetest (vt artiklit Sakalas http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/com/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest/) selgub, et puhastatud maapinnale tuleb peenravaip, selle peale drenaažikihiks 15—30 sentimeetri paksune kivikiht ja selle peale uuesti peenravaip ning alles sellele kasvusubstraat. Oleksin tahtnud tööst leida pikemat selgitust kiviktaimla kasvusubstraadi või –pinnase kohta. Janika töös on kirjas, et substraadiks peaks olema mulla, turba ja liiva (kruusa) segu vahekorras 1:1:1 ning et mullakiht ei tohi olla raske, kõva ega õhuvaene. Aga kui ma peaksin nüüd ise hakkama segu tegema, siis tekiksid mul kohe sellised küsimused: millise happesusega peaks segu tulema (või peab segu olema erinevates kiviktaimla süvendites erineva happesusega vastavalt konkreetse taime nõuetele?), millist mulda on komponendina silmas peetud (saviliivmulda, kompostmulda või sobib liivmuld?), kas turvas peaks olema lubjatud turvas või puhas freesturvas, kas peenliiva kasutamine on halb? Aedniku Annela Nõmmiku jutust selgub, et segu peaks koosnema võrdsetest osadest tavalisest sõelutud umbrohuvabast aiamullast, neutraliseeritud turbast ning jämedast liivast või peenikesest kruusa- või graniitkillustikust. Oleks võinud julgemalt kasutada selles artiklis esitatud nõuandeid.

Kiviktaimla hoolduse osa tundub esmasel lugemisel ülevaatlikuna. Lugejana huvitanuks mind siiski saada vastused järgmistele küsimustele (ja materjalides olid asjatundjad ka tegelikult hooldamise küsimuse käsitlemisel üsna pealiskaudsed): milliseid väetisi saaks kasutada (kas kõik orgaanilised väetised on sobimatud; kas ka kompostmuld on sobimatu; milliseid mineraalseid väetisi kasutada) ja kui tihti (kas korra aastas või teha kaks korda aastas, kevadel ja sügisel; kas võib ka üldse mitte väetada). Janika ja paljude teiste kirjutistes räägitakse veel kiviktaimla mullapinna kobestamise vajadusest, kuid samas on eelnevalt öeldud, et kasvupinnas võiks olla killustikuga multšitud. Kas multšitud pinna kobestamine peab toimuma nii, et multšikiht kõrvale lükata, kobestada ja siis multšikiht tagasi asetada? Aga kui tihti peaks seda aastas tegema? Ilmselt oluliselt harvemini, kui peab kobestama pinnast multšimata pinnasega kiviktaimlas?

Kiviktaimlasse sobivate roht- ja puittaimede soovitus oli Janikal kenasti esitatud. Tabeli kujul esitatuna on teave hästi jälgitav. Rohttaimede nimekiri meeldis mulle kohe nii, et tahaks ise selle järgi mingi kiviktaimla taimestada. Esitan siiski paar väikest märkust. Korrektne olnuks esitada sordinimi ka taime eestikeelse nime juures. Puittaimede esituses juhtus apsakas sellega, et esituse pealkirjaks on jäänud „Mägiaia okaspuud“, kuid nimekirjas leidusid ka lehtpõõsad — laiuv tuhkpuu ja Thunbergi kukerpuu.     

Mulle meeldis väga kokkuvõte Janika töös. Ta oli leidnud viis ääretult head fotot, mis ilmestavad kiviktaimla teema laiaulatuslikkust (kiviaed, moldaed, Tšehhi mägiaed) ja mis nagu kutsuvad teemaga põhjalikumalt tutvuma. Väga lahe teaser:) ja selle eest viis pluss.

Janikal oli oma töö tegemisel hea materjalide valik. Ta ei piirdunud 3-5 sisulise allikaga, vaid kasutatud oli 10 allikat. Eriti meeldis Sakala artikkel aedniku Annela Nõmmiku nõuannetega, mille Janika oli üles leidnud. Pildimaterjal kohta ütlen üksnes kiidusõnu: väga ilmekad ja teemat hästi näitlikustavad fotod.

Minu hinnang on kokkuvõttes kiitev ja ütleksin, et Janika töö vastab nõuetele, mida saab esitada aianduskooli õpilase tööle. Mõned puudused Janika töös olid minu meelest tingitud alusmaterjalide puudustest, sest videoklippides ülesastunud asjatundjad olid ühe või teise teema käsitlemisel ise pealiskaudsed või ebatäpsed. Kindlasti kiidan Janikat piltide valiku ja töö ülesehituse eest. Soovitan ka teistel tema tööga tutvust teha.